Viimsi Kunstikooli galerii – näitused, vastuvõtud, kontserdid, seminarid, koolitused.
Viimsi Kunstikooli kunstigalerii asub Viimsi Artiumi esimesel korrusel, liikudes peauksest vasakule läbi restorani Kork ala. Galerii on varustatud kaasaegse valgustusega ning võimaldab eksponeerida mitmesuguseid kunstistiile. Sissepääs on tasuta ja galerii on avatud Viimsi Artiumi lahtiolekuaegadel. Näitusesoovi korral pöördu Viimsi Kunstikooli juhtkonna poole.
Viimsi Kunstikooli direktor: matti.vainio@viimsikunst.edu.ee
Viimsi Kunstikooli juhiabi: erle.meresmaa@viimsikunst.edu.ee
Kohtade arv püstijalasündmusel kuni 50 inimest
Läbi värviliste prillide
Urmas Puhkan kutsub vaatama läbi värviliste prillide
Alates reedest, 1. novembrist kell 18 on avatud Viimsi Kunstikooli galeriis Urmas Puhkani näitus „Läbi värviliste prillide,“ mis peegeldab autori eriomast maastikunägemust ja -käsitlust. Vaatajasõbralik väljapanek kannab endas naivismi parimaid väärtusi, värvi ja värskust.
Urmas Puhkani sõnutsi oli näituse algne tööpealkiri „Tähendusmaastikud,“ sest seos maa ja maastikuga on tema jaoks tähtis hingepide. „See on lihtne ja lähedane. Samas aga iga päev uus ja põnev. Vahetu looduskogemus maandab ja annab jõudu,“ selgitab ta viidates ühelt poolt omaenda koduaiale, aga laiemalt ka kodumaale, täpsemalt poliitikateadlase Kadri Liigi sõnadele: „Minu meelest on Eesti väga eriline koht. Ja eriline on see, et meil on oma riik. Tahaksin, et oskaksime teda paremini hoida – mitte ainult riiki, vaid ka maad ja maastikke. Ja inimesi.“
Näituseteostest moodustavad paarid ja kolmikud eri tüüpi värviküllastest loodusmaastikest, mis küll inspireeritud konkreetsetest kohtadest, kuigi pole selgelt äratuntavad – koduaed Meriväljal ja park Haapsalus, jõeäärsed rajad ja põldudevahelised maanteed, kohalikud ja kaugemad samblatemplid, akendest avanevad panoraamvaated. Lisatähenduse annavad ka autorile omased väikesed vimkad teoste vormistamisel, näiteks maalikihist läbikumav kareda pinnaga puitlaastplaat, antikvariaadist pärit väikekodanlikud raamid või lustakad pilveskulptuurid.
Puhkan nimetab neid ka sugestiivseteks maastikeks, psühholoogilisteks salapaikadeks. Olles tegelenud aastakümneid peamiselt keraamikaga mõtles ta varem pigem ruumiliselt ja tema kavandid olid must-valged, kuid nüüd, tervisest tulenevalt, on ta keskendunud maalimisele ning ka kavanditesse on tulnud rohkem värvi: „Hakkasin nägema olulisi kohti ja vaatama elu uue pilguga. Sain aru, kui tähtsad on tavalised paigad.“ Nii sai ka näitus koostöös kuraator Triinu Soikmetsaga pealkirjaks „Läbi värviliste prillide,“ mis haakub ka näitust avava autoportreega.
„Prillidega autoportree, mille taustal kunstniku õpinguaegadest pärit keraamiline skulptuur, tiivuline ratsu Pegasus, lisab maastikele personaalse prisma, mille läbi autor neid tajub ja stiliseerib,“ selgitab Soikmets teose tagamaid. „Keraamikuna on materjali modelleerimine Urmasele nii-öelda käe sisse kasvanud ning ehk just seetõttu on ka vormid tema maalidel justkui voolitud. Koloriit seevastu on senisest selgem ja kirkam, tulvil elujõudu ning andes tunnistust kohanemisest muutuvates ja ettenägematutes oludes.“
Urmas Puhkan (1967) lõpetas 1992. aastal Eesti Kunstiakadeemia keraamika erialal ja alates 2005. aastast töötas sealsamas 18 aastat keraamika osakonna juhatajana. Juba õpingute ajal osalenud näitustel, loonud skulpturaalset keraamikat, kureerinud keraamikanäitusi nii Eestis kui välismaal. Olnud üks ARS Keraamikakeskuse algatajaid ja Asuurkeraamika stuudio asutaja ning kunstirühmituse NeoEksPrePost asutaja koos Andro Kööbiga.
Näitus „Läbi värviliste prillide“ jääb Viimsi Kunstikooli galeriis (Viimsi Artiumi esimesel korrusel, Randvere tee 20) avatuks kuni 29.11.2024 (E-R 8-21, L 10-21, P 12-16)
Lisainfo: Urmas Puhkan / puhkanurmas@gmail.com
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Suvepraktika tööd 2024
Viimsi Kunstikooli galeriis ja Artiumi kohvikus on väljapanek süvaõpetuse õpilaste suvepraktikal valminud töödest imekaunis Haapsalus.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Lõputööd 2024
Viimsi Kunstikooli galeriis uuel näitusel on eksponeeritud Kunstikooli 41. lennu lõputööd. Põhikursuse viienda kursuse õpilased näitavad oma aastaid kestnud õppetöö vilju. Lõputöö eesmärgiks on näidata omandatud oskusi ja võimet püstitatud ülesandega iseseisvalt hakkama saada. Õpetajad on olnud õpilasele vanemate kolleegidena abiks ja nõuandjaks.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Kevadnäitus 2024
Taas kõik kursused koos ülevaatenäitusel Viimsi Artiumis kunstikooli galeriis õppeaasta 2023–2024 jooksul tehtud tööde valikuga.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Teatraalium
Haapsalu ja Viimsi Kunstikooli rühmanäitus 3.04–30.04.2024
Näitus “Teatraalium” on Haapsalu ja Viimsi Kunstikooli esimene rühmanäitus. See ainulaadne näitus kutsub publikut avastusretkele, kus kohtuvad teatrimaagia ja kunstiline eneseväljendus. Kahe kunstikooli õpilased on süvenenud teatrikunsti põnevasse ja visuaalsesse maailma ning leidnud inspiratsiooni sellest rikkalikust temaatikast.
Haapsalu ja Viimsi Kunstikooli õpilaste loodud teosed on mängulised ja loovad, tuginedes teatri mitmekesisusele. Külastajatel avaneb võimalus näha teatri maskide ja sümbolite kaudu väljendatud emotsioone, piiluda teatrikunsti minevikku ning avastada kaasaegseid väljendusvorme ja ideid.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Igavest kevadet otsides
Kunstinäitus 1.3.–31.3.2024
Avamine 11.3.2024 kell 17.00
Viimsi Kunstikooli galeriis
Lilli-Krõõt Repnau
Kaija Kesa
Helen Tago
Katrin Kaev
Liina Lindenburg
Noole Mägi
Hele. Roheline. Heleroheline. Äsja puhkenud pungadest vabanenud puude lehed, kevadise metsa lõhn, porised jalajäljed – kõiges selles on midagi lootusrikast, mis erineb oluliselt sügisel talvele vastu astumisest. Laste kilked põimuvad lindude sädistamisega. Veevulin, mis kannab talve jooksul kogunenud energiat, on nüüd valla pääsenud, möllates nagu nooruki veri. See on uute alguste aeg: pakatav, värske, täis energiat ja elu mahladest tulvil. Habras ja hoidmist väärt, kui ainult oleks võimalus…
Graafika.ee stuudio kunstnikud on püüdnud kõike seda tabada, kasutades graafika meediumi lõputuid võimalusi. Üheskoos otsime erinevaid kevade avaldumise vorme, tekstuure, lõhnu ja värvinguid ning kutsume Sind kaasa “Igavese kevade otsingu” rännakule.
Graafika.ee on juba 13. aastat ühises stuudios ja galeriis tegutsevate kunstnike grupp, kus on esindatud graafikud Helen Tago-Mullaste, Lilli-Krõõt Repnau, Kaija Kesa, Liina Lindenburg, Katrin Kaev ja Noole Mägi. Meie eesmärgiks on kaasaegse graafika edendamine ja mõtestamine ja laiemale ringkonnale tutvustamine. Lisaks ühisele stuudiole seob meid ka huvi uute ja keskkonnasõbralike graafikatehnikate vastu. Koos korraldame oma hubases Maakri tänava stuudios näitusi ja töötubasid nii suurtele kui väikestele graafikahuvilistele.
Seekordne ühisnäitus “Igavest Kevadet Otsides” on meie grupi jaoks esmakordne väljaspool stuudiot toimuv näitus, kus kõik liikmed on esindatud. Näitus toimub 1.–31. Märts Viimsi Artiumi Kunstikooli Galeriis, kuid ametlik avamine ja kunstnikega kohtumine toimub 11. märts 17.00.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
“Elu on selline pidu – äärele ohtlikult lähedal” MICKEY, ALFA, MEES
2. veebruaril kell 18.00 toimub Viimsi Kunstikooli galeriis Eda Kommitz´a isikunäituse avamine pealkirjaga „Mickey, Alfa, Mees“. Näitusel on esitletud kunstniku hiljutisi teoseid, ning Eda Kommitz annab näituse sisu kohta järgneva kirjelduse: 2022 aasta varasuvel juhtusin nägema filmi The Wrestler (Maadleja). Film meeldis mulle ja huvitusin, kes on selle filmi peaosatäitja- vanemas eas mees aga väga heas füüsilises vormis. Mickey Rourke, sündinud 1952 Schenectadys, New Yorgi osariigis. Õppinud Sandra Seacati juures ja Actors Studio nimelises näitlejate koolis. Tuntus saabus Mickeyle kõrvalosa täitmisega filmis Body Heat. Sealt edasi sai temast üks Hollywoodi 80ndate, 90ndate kuumimaid staare. Mickey on inimesena üsna otseütlev, filtrita, jõuline, isegi ohtlik. Tema keeruline lapsepõlv ja noorus kujundasid iseloomu, milline ei talu autoriteete ja tahtes näiteks filmirollide juures palju ise otsustada, jättes lavastajad seetõttu tihti keerulisse olukorda. Mickeyst sai Hollywoodi paha poiss. Kui sa oled Hollywoodis kuulus, siis sa võid teha kõike- Ja Mickey tegi. Tema intensiivne, raske iseloom viis lõpuks selleni, et lavastajad ei tahtnud temaga koos töötada. Samuti valis ta stsenaariume, mis ei olnud filmidena rahaliselt edukad ja läksid kohe otselevisse, kinodesse jõudmata. Mickey jõudis ka eraelus psühholoogilisse ummikseisu ja kadus oma neljakümnendatel ligikaudu viieteistkümneks aastaks orbiidilt. Osa sellest ajast täitis ta poksimisega profi tasemel. Eelnev kogemus oli tal selle spordialaga juba noorusest. Mikey armastab sporti ja füüsilist liikumist- see aitab temas välja elada sisemist viha ja ärritust. Mickey on öelnud, et kui oleks saanud valida Oskari ja “maailmameister poksis” vahel, oleks ta valinud viimase. Film Wrestler (2008) tõi Mickeyle tuntuse tagasi (Golden Globe), kuid ka teise võimaluse saamisel ei suutnud ta lõpuks oma temperamenti talitseda ning vanemas eas teeb seepärast pigem teisejärgulisi osatäitmisi. Tema tuntuimad osatäitmised on filmides Diner, Rumble Fish, The Pope of Greenwich Willage, Year of Dragon, 9 1/2, Angel Heart, Homeboy, Sin City, Wrestler.
Aga minu näitus räägib mehest üldisemalt. Toetudes Mickey Rourki isiksusele ja fotodele. Jagaksin maalid tinglikult kolme ossa: portreed, psühholoogilised portreed ja Mickey filmiosatäitmistele vihjavad maalid. Sõna alfa tuleneb sellest, et Mickey loomuses on vajadus olla esimene, olla võitja. Talle meeldib pingutada eesmärgi nimel. Alfad saavad hakkama aga see ei tähenda, et neil poleks probleeme. Mickeyl on olnud ebaõnnestumisi ja kirkaid võite. Mickey elu on olnud maksimaalsete amplituudidega Ameerika mäed ja teda on nimetatud meheks, kes maadleb oma isiklike deemonitega. Maalides olen teinud seitset akadeemilise maali surmapattu: kopeerimine, foto pealt maha maalimine, võltskuldamine, Swarovski kristallide peale kleepimine, kuldraami kasutamine, teipimine. Aga see on ju Hollywood, las olla… Selle näituse tegemisega on kaasnenud mitmeid huvitavaid teemasid nagu 80, 90ndate Ameerika filmikunst, Hollywood, staaride elu, paparazzi kultuur, fännid, impostrid, muusika, mehe psühholoogia uuringud jmt. Algajale Mickey avastajale soovitaksin alustada Youtubist: *Mickey Rourke- The Dark Side of Fame with Piers Morgan 2008 The Wrestler. *Homeboy, full movie. Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Muusika iidol
Viimsi Kunstikooli galeriis avatakse 5. detsembril Kunstikooli õpilaste loomingu näitus teemal “Muusika iidol”. See ainulaadne näitus on inspireeritud muusikast, mis on mõjutanud mitte ainult meie õpilasi, vaid ka laiemalt kultuuri. “Muusika iidol” kutsub külastajaid kaasahaaravale teekonnale läbi heliseva meloodia ja rütmide, tuues esile legendaarsete muusikute portreed, avades kahekõne muusika ja selle instrumentide ning kaunite kunstide vahel, luues silla unistuste ja iidolite maale.
Näitus keskendub õpilaste omaloomingule, kus iga kunstiteos annab visuaalse tõlgenduse iidolite isiksusest, loomingulisest stiilist ja muusikast, mida nad on loonud. Kunstnikud kasutavad mitmekülgseid tehnikaid ja stiile, et väljendada muusika mõju kunstilisel tasandil. Näitus avab dialoogi muusika, kunsti ja kultuuri vahel, pakkudes külastajatele võimalust sukelduda muusika ja kunsti mitmekesisusse ning avastada iidolite mõju ja kultuuripärandit.
Näitusel on pööratud suurt tähelepanu iidolite kajastamisel vormi ja värvide suhetele, luues visuaalse keele, mis kajastab nende muusikalise pärandi emotsionaalset sügavust. Iga kunstiteos on kujundatud nii, et värvivalikud peegeldavad iidolite isikupära ja loomingulist stiili, andes külastajatele võimaluse kogeda muusika visuaalset keelt. Näituse eesmärk on kajastada õpilaste emotsionaalsust ja loovust ning toetada kõiki suuremalt unistama.
Näitus jääb avatuks kuni 30. jaanuarini ja sissepääs on tasuta. Galerii on avatud Viimsi Artiumi lahtiolekuaegadel.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Värvid meis eneses
Viimsi Kunstikooli galeriis avatakse 30. oktoobril Urmas Loige isikunäitus “Värvid meis eneses”. See erakordne näitus tõstab esile kaunite kunstide võimalusi arendada nii keha kui ka meelt. Kunstnik Urmas Loige avab meile oma isikliku maailma, uurides enda sisemuses peituvaid värve ja kandes need kunstiliselt paberile. Iga näitusel olev teos pakub külastajatele võimalust avastada omaenda sisemist maailma, tundeid ja leida enda värvid, mis peituvad meis kõigis. See on kunst, mis ühendab inimesi ja võimaldab meil süveneda oma isiklikku loovusse.
Urmas Loige kirjeldab näitust ja oma loomingut järgnevalt: „Hakkasin joonistama 2001. aastal, kui minust sai Reiki Meister. Soovisin kõigile head ja mõistmist omas elus. Reikit tehes nägin põnevaid energiaid inimeste ümber. Mida enam ma reikitasin, seda värvilisemaks muutus maailm mu ümber. Mõtlesin sedasi, et peaksin need pildid kuidagi salvestama. Hakkasin joonistama. maalima õli-ja muude värvidega. Olen truuks jäänud pastellidele. Õppisin ise tehnikaid ja käsi valis aina põnevamaid kombinatsioone, värve ja mustreid, mida paberile kanda. Sedasi olen joonistanud üle 20 aasta. Paljudele on mu pildid meeldinud.“
Näitus jääb avatuks kuni 30. november ja sissepääs on tasuta.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Transformatsioon
Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Näitus „Transformatsioon“on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine.
Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna. Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd põletatakse maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva. Keraamika töökojas nädalate jooksul pehmest ja plastilisest savist vaeva ja rõõmuga sündinud töödest saavad põletuse käigus kuumuse ning leegi poolt vormitud kivikõvad keraamilised taiesed. See maikuu alguses hooaega alustav põletus juhatab sisse kevadised ja suvised sündmused, mille keskmeks ahi on. Kuna põletus on pikk, siis hästi sujuv meeskonnatöö ja kõigi osalejate panus on väga oluline. Sama oluline kui põletus ise ja tööd, mis seal sünnivad, on üliõpilaste ning keraamikute omavaheline suhtlemine ahju ümber. Tohisoo ahi ja põletus toob keraamikuid kokku, on õppebaasiks Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja skulptuuri erialade üliõpilastele ning koostöö ja kohtumiskohaks rahvusvahelisele kunstnikkonnale.
Näitusel osalevad oma töödega Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts. Suure vormi ülesande juhendaja Karin Kalman
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Lõputööde näitus 2023
Viimsi Kunstikooli galerii näituseprogramm jätkub. Sellel näitusel on eksponeeritud Kunstikooli 40. lennu lõputööd, ühtlasi on see esimene lõputööde väljapanek uues Artiumi majas. Seekordsel näitusel eksponeerivad süvaõppe viienda kursuse õpilased oma aastaid kestnud õppetöö vilju. Lõputöö eesmärgiks on näidata omandatud oskusi ja oskust püstitatud ülesandega iseseisvalt hakkama saada. Õpetajad on õpilasele vanemate kolleegidena abiks ja nõuandjaks.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Kevadnäitus 2023
Esimest korda kõik kursused koos ülevaatenäitusel Viimsi Artiumis kunstikooli galeriis õppeaasta jooksul tehtud tööde valikuga.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Mägede tipud on varjul
Kristiina Kaasik: Olen olnud Viimsi elanik aastast 1972. See näitus ARTIUMIS on minu neljas näitus Viimsis, neist viimane isiknäitus oli Viimsi Püha Jaakobi kirikus aastal 2017.
Pidevat näitustel esinemist olen alustanud aastast 1965 Kunstiinstituudi üliõpilasena ANK´64 rühma liikmena Tallinnas. Üle viiekümne aasta kestnud maalikunstniku tegevuse sisse mahub näitusi nii Eestis kui väljaspool Eestit.
Selle näituse pealkiri „Mägede tipud on varjul“ viitab teatud salapärasusele ja irratsionaalsusele, mis võib meid ümbritseda. Eri aastatel valminud maalide valik sellel näitusel tahab seda tunnet süvendada.
Neid maale seob minu igatsus nähtamatu ja vaevu sõnades seletatava järele. Millegi sellise, mida sisekaemuses olen tundnud ja mille edastamine on olnud sisesund. Igatahes olen tahtnud tõmmata ka vaataja sellesse unenäolisesse mängu. Olen püüdnud tasapinnalisusest edasi minna maali sügavusse.
Häid elamusi!
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Portree osa 2
Viimsi Kunstikooli näituse programm jätkub. Portreenäituse esimeses osas esitlesid oma taieseid kunstikooli vanemad põhikursuse õpilased, siis teises osas esinevad esimest korda kooli galeriis nooremad kunstirühmad, eelkursused ja sissejuhatus kunsti lapsed ekstra selleks näituseks tehtud töödega.
Portreekunst tänapäevases mõistes tekkis 16. sajandi alguse Itaalias ja Saksamaal. Portree on sageli seotud mõne sündmusega, näiteks valitseja kroonimisega, ristimisega, abiellumisega, sünnipäevaga või pensionile jäämisega. Portree keskendub sageli ühele istuvale inimesele ja püüab tabada portreteeritava välist sarnasust ja isikupära. Me vaatleme portreed kui inimese visiitkaarti, milles näeme tema iseloomu, meeleolusid ja tundeid. Seda, mis jääb aga näo taha, mis toimub meie peas, üritame kujutada läbi profiili tööde. Empaatia, tähelepanelikkus ja fantaasia on need märksõnad, mida võtta kaasa meie näitust vaadates.
Näitus on avatud Viimsi Artiumis kunstikooli galeriis alates 7. märtsist.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Portree osa 1
Viimsi Kunstikooli näituse programm jätkub. Sellel näitusel on eksponeeritud Kunstikooli õpilaste tehtud portreed. Näitus on jagatud kahte neljanädalasse perioodi, kus esimeses osas on esitletud Viimsi Kunstikooli põhikursuse õpilaste tehtud portreed ja teises osas Kooli eelkursuse ja Sissejuhatus kunsti kursuste õpilaste tehtud portreed. Kahe näituse raames toimuvad Kunstikooli õpilaste osalusel huvitavad töötoad, milles valminud tööd eksponeeritakse samal näitusel. Kahe näituse seeria jätkub kuni 31. märtsini.
Portreekunst tänapäevases mõistes tekkis 16. sajandi alguse Itaalias ja Saksamaal. Portree on sageli seotud mõne sündmusega, näiteks valitseja kroonimisega, ristimisega, abiellumisega, sünnipäevaga või pensionile jäämisega. Portree keskendub sageli ühele istuvale inimesele ja püüab tabada portreteeritava välist sarnasust ja isikupära.
Portreed illustreerivad küsimust, kuidas näen ennast või teist inimest. Näitusel eksponeeritud portreesid võib pidada väravaks autori hingeellu. Näituse ajal toimuvates töötubades keskendutakse portree protsessile.
Olete oodatud Portree näituse avamisele 07.02.2023 kell 16.00
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Eesti seeria, õlimaalid, Eda Kommitz
Jätkub Viimsi Kunstikooli näituste sari, millest on osa võtnud nii õpetajad, õpilased kui ka vilistlased. Järgmisena avatakse 6. detsembril 2022 Viimsi Kunstikooli galeriis Eda Kommitz’a isikunäitus „Eesti seeria“. Näitusel on eksponeeritud kunstniku uuemad teosed. Eda on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias stsenograafia eriala ja tema armastuseks on maalikunst. Kommitz on olnud Viimsi Kunstikoolis aastate jooksul õpetajaks sadadele lastele. Näitusel eksponeerib Eda teoseid, millel on kujutatud koduseid esemeid, loomi ja tegelaskujusid Eesti looduse taustal. Eda armastab värve ja lihvib sürrealistlikud vaikelud tehniliselt viimase piirini. Iga tema töö jutustab oma loo. Eda kirjeldab: „Mulle meeldib mõelda, et need vaikelud ei olegi nii vaiksed, kui esmapilgul tundub. Õhtu jätkudes, kui hämarus laskub üle maa, ärkavad tegelased ellu…“
12. detsember – 23. detsember on galerii aknal näha Eda vitraažid „Killumängud“ ehk näitus näituse sees. Tegemist on näitusmüügiga, seega on võimalik nii endale kui sõbrale kingitus soetada, mis kestab julgelt üle sajandi.
Näitus jääb avatuks kuni jaanuari lõpuni. Häid elamusi.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Kunstikooli vilistlaste tööde näitus
Sellel aastal täitus 45 aastat Viimsi Kultuurihariduse algusest. Viimsi Muusika- ja Kunstikool on tähistamas Viimsi Valla Kultuuriaastal oma sünnipäevi erinevate sündmustega. Silmailuks on olnud mitmeid kunstitöid Viimsi Kunstikooli galeriis ning kõlanud palju head muusikat Viimsi Muusikakooli õpilaste, vilistalste ja õpetajate esituses.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Viimsi Kunstikooli näitus PRANGLI PLENÄÄR (vabaõhumaal)
Alates 6. oktoobrist on avatud Viimsi Kunstikooli galeriis Kunstikooli põhikursuse õpilaste rühmanäitus “Prangli plenäär (vabaõhumaal)”. Kõik näituse tööd on valminud Prangli saarel ja näitus on osa Viimsi Kunstikooli 45st sünnipäevast. Näitusel on eksponeeritud Kunstikooli õpilaste Amanda Johanna Sulg, Elsa ja Marta Taurin, Kerttu-Liis Ojandu, Paula Silvia Cakstina, Nele Lainevool, Mirjam Metsaots, Kataleena Pappel, Teresa Sirp, Eldar Karin, Solveig Swea Kratt, Iiris Voog, Jade Toiger, Kenneth Johannes ja Lakendra Kivisaar looming. Juhendajana olid saarel kaasas kunstnikud Eda Kommitz ja Anne Soop-Tohver. Plenäär ehk maalimine vabas õhus on üks Viimsi Kunstikooli suvel toimuvatest traditsioonidest.
Eda Kommitz kirjeldab toimunud praktikat:
Veetsime võimalikult palju aega õues joonistades, maalides ja tutvudes kohalike oludega. Meie fookus oli jäädvustada Prangli mitmekesist loodust. Lähedasteks motiivideks said taimed, puud, rannad, kanakasvatus, looduslik maagaasi leiukoht ja kirik koos surnuaiaga. Töövahenditena kasutasime kergeid kaasas kantavaid materjale nagu akvarellid, guaššvärvid, süsi, grafiit, sangviin ja tušš.
Võrreldes kunstniku stuudiol toimuva tööga, toob vabaõhumaal kunstnikule uued väljakutsed. Kunstnikul tuleb suhestuda ümbritsevate loodusjõududega ja uurida tähelepanelikult valgust ja varju. Looduses on kõik uus ja teisiti ning suure roheluse organiseerimine vajab harjutamist. Sellepärast on suvepraktika hariv ja vältimatu osa õppetööst.
Teie ees on eksponeeritud sellel suvel valminud õpilaste tööd. Näitus jääb avatuks kuni 3. november ja sissepääs on tasuta.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond
Viimsi Kunstikooli näitus „(KUNSTI)õpetajad“
20. augustil avaneb publikule Viimsi Kunstikooli galeriis Kunstikooli õpetajate rühmanäitus “(KUNSTI)õpetajad”, millega tähistame nii Viimsi Kunstikooli 45ndat sünnipäeva kui ka Viimsi ARTIUMi avamist. Näitusel on eksponeeritud Kunstikooli õpetajate Eda Kommitz, Karin Kalman, Paul Mänd, Anne Soop-Tohver, Mart Rand, Ivar Reimann, Anne Roolaht, Kätlin Stahl ja Matti Tapio Vainio looming.
Näituse eesmärk on tutvustada Viimsi Kunstikooli õpetajate kunsti ning alustada uue leheküljega kujutava kunsti eksponeerimisel Viimsis. Viimsi ARTIUMis avaneb kaks uut näitusesaali, Viimsi Kunstikooli galerii ja Kaasaegse kunsti galerii Priit Pärna näitusega.
Viimsi Kunstikooli õpetajad käsitlevad oma õpetusega kujutava kunsti erinevaid vorme, mille uurimisel keskendutakse oma väljenduskeele leidmisele ning kunsti laiaulatuslikule tundmisele ja mõistmisele. Kujutav kunst on ühiskonnas laialt levinud ja uurides kunstiajalugu on võimalik tõdeda, et visuaalsel ja plastilisel kunstil on olnud oluline roll juba ammustest aegadest. Inimene on alati tahtnud jätta endast jälje alates Indoneesia Sulawesi saare koopamaalingutest, valitsejate portreedest kuni kaasaegse kunstini. Noore kunstniku väljendusoskuste arenedes hakkab ta märkama rikkalikku ja huvitavat maailma, mis on täis mustreid, väärtusi, kunstivoolusid, vorme, sümboleid ja keelekujundeid (metafoore). Pärast oma väljenduskeele leidmist hakkab kunstnik kasutama oma teostes huvitavaid semiootilisi ühendusi.
Kunstiõpetaja on tegevkunstnik, kes eksponeerib oma kunsti ja õpetab kunstivoolusid õpilastele. Kunstiõpetaja eesmärk on äratada ja toetada õpilase loomingulist arenemist, õpetades traditsioonilisi kunstitehnikaid ja arusaamu kuid ka kaasaegsemaid kunstiliikumisi. Käesoleva näituse kunstnikke seob kunstiõpetaja töö ja näitus toob välja Viimsi Kunstikooli õpetajate erinevad loomingulised väljendusviisid. Sellel näitusel on kunstiõpetaja eesmärk ja roll inspireerida oma loominguga. Näituse kunstiteosed peegeldavad kunstnikku ennast ja kunstiajalugu erinevate ideede ja kunstivoolude kaudu.
Teretulemast Viimsi Kunstikool kooli rühmanäitusele „(KUNSTI)õpetajad“ Viimsi ARTIUMisse. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini ja sissepääs on tasuta.
Viimsi Kunstikooli galerii 1. korrus SA Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi ARTIUM Randvere tee 20, Viimsi vald, Harju maakond